Loe edasi
Tartu Kunstimuuseum DOKUMENDIREGISTER   IN ENGLISH 
Avaleht Ajalugu Näitused Üritused Haridus Trükised Kogud Kontakt Virtuaalnäitus
Ado Vabbe 'Arlekiin', akvarell 1924
Näitused TKMi Viltuses majas
Tartu, Raekoja plats 18
Telefon: 744 1080
744 1920

Kunstnike Mari Räägu (1907-1986) ja Lagle Israeli (1923-2000) ühisnäitus „Teineteisemõistmine“

Tartu Kunstimuuseumi seekordne esimese korruse näitus koondab endas kahe, väga mitmekülgse ja tunnustatud naiskunstniku loomingut, keda sidusid lisaks ühise muusa teenimisele sügav sõprusetunne ja eriline austus ümbritseva looduse vastu. Saalides on eksponeeritud Mari Räägu keraamikat ja metallehistööd ning Lagle Israelilt pastellmaale ja graafikat, mis on valminud poole sajandi jooksul, 1930-ndatest 1980-ndate aastate alguseni. Samas on võimalus vaadata 1987. aastal valminud portreefilmi Mari Räägust ja fotokollaaþe tema töödest, millest enamikku pole näitusekülastajal originaalina võimalik näha. Juhiks tähelepanu kahele fotole stendil – nimelt kingituste karbile. A. Kivi romaanist „Seitse venda“ inspireeritud komplekti tegi M. Rääk Tartu linnavõimude tellimusel kingituseks proua Kekkosele ja anti üle Soome presidendi U. K. Kekkoneni legendaarsel visiidil Tartusse 1964.aasta kevadel.

„Looduses on minu meelest kõik ilus“ ütles Mari Rääk 1977.aastal Ivi Drikkitile antud intervjuus.“ Iga rohuliblekest võid imetleda, iga õit ja oksa. Iga hetk näed isemoodi ilu. Kevadel, suvel, sügisel.“ Nagu Mari Rääk ja Lagle Israel mõistsid poolelt sõnalt teineteist, jagasid ühist ruumi linna- ja maakodus, nii oleme nende loomingu kaudu tunnistajaks ka looduse ja kunstniku täielikule teineteisemõistmisele ning kokkukõlamisele.

Suur saal on valdavalt keraamik Mari Räägu päralt, kus näeme nii esimesi sellealaseid katsetusi kolmekümnendatest aastatest (Tuvi. 1932-33 jt), metallehistööga tegelemise algupäevil sündinut (Karikad taastajatele ja „Põllumajandus“. 1948) kui ka tema hilisemat loomingut. Sõjaeelsel ajal uuenduslikuks ja edukaks osutunud katsetused saviglasuuriga hävisid paraku sõjatules, mistõttu keraamika juurde naases M. Rääk alles 1952. aastal. Enda treitud lihtsate vormidega ja enamalt väikeseformaadilistele vaasidele, kaussidele ja kannudele ilmusid kord paksema, kord õhema glasuuriga maalitud, kordumatud taime-, linnu- ja kalamotiivid (Vaas kaladega. 1958). Ka eksootilised loomad (Vaas flamingodega. 1959; Vaas pingviinidega. 1958 jt.) köitsid kunstnikku, kuid enamgi veel eestimaised, roostikus ragistavad soolinnud (Vaas soolindudega.1959) ja tagasihoidlikud põllulilled (Vaas tulilledega. 1966; Valge vaas. 1966-1969). Motiivivalikust lähtuvalt võib erandlikuks lugeda 1963. aastal valminud taldrikut autoportreega, sest inimest eelistas kunstnik kujutada metallipinnal.

Kahes saalis ongi eksponeeritud Mari Räägu hõbeehteid – rinnanõelu, käevõrusid, ripatseid, mis on teostatud Eesti ehetekunstis tema poolt esimesena kasutusele võetud taostöötehnikas. Räägu vabakujulisi ja maaliliselt reljeefseid ehteid kaunistavad elavalt modelleeritud inimeste (Käevõru peadega. 1961, Rinnanõel „Lapsed“. 1972) ja loomade kujutised (Käevõru hirvede ja huntidega. 1948; Käevõru ja rinnanõel hobusega. 1974), millele 1970. aastatel lisandusid taimed – ohakad (Rinnanõel „Ohakas“. 1977), rukkililled (Käevõru „Rukkilill“. 1979), näsiniined jt.

Lagle Israeli pastellimaalidel kohtame taas sedasama karget looduselamust, mida M. Räägu teostes. Ümbritsev loodus oli nende ühisosa ja inspireerija, sealt silma jäänud tulbid, pihlakad, ristikuõied jt paigutas Israel just Räägu loodud vaasidesse (Tulbid. 1965; Ristikhein. 1970). Kunstnike koostööst sündisid ka mööblikomplekt laua ja 2 tooliga ning kohvikannualus siiliga.

Eesti kunstiajalukku jäädvustas Lagle Israel end monumentaalse seinapannoode loojana, neist tuntumaks Tõravere observatooriumis asuv „Muistsete eestlaste tähekaart“ (1963-1964). Näitusekomplektis on esindatud kunstniku nägemused graafilises vormis, illustreerides talupoeglikust argielust sündinud vasteid põhjataeva tähekujunditele nagu „Koot ja reha“ (Orion), „Orjatäht“ (Siirius) jt.

M. Räägu unistus teha suurt keraamilist pannood ei täitunud…

Kuid siiski – nad, Mari Rääk ja Lagle Israel, pidasid vajalikuks teha seda, mida tahtsid, vaatamata ajale ja oludele.

Reet Pulk-Piatkowska, näituse kuraator


Valik näitusest ilmunud retsensioone:

Reet Mark "Sama ornament, samad tunded" Eesti Ekspress 10.08.2007
http://www.ekspress.ee/viewdoc/8662A502A3965F68C225733300349B21

Krista Piirimäe "Lihtsamat teed pidi" Tartu Postimees 28.08.2007
http://www.postimees.ee/280807/tartu_postimees/kultuur/279268.php


Indrek Hirv "Põllulilled, tähtkujud ja sõbratarid" Postimees 26.07.2007
http://www.postimees.ee/260707/esileht/kultuur/274057.php



Rääk ja Israel
Rääk ja Israel
Rääk ja Israel
Rääk ja Israel
Rääk ja Israel
majutab
offline.ee