Alates 11. maist on Tartu Kunstimuuseumis ja Tartu Ülikooli Botaanikaaias üheaegselt avatud Liina Siibi foto- ja videonäitus pealkirjaga „Dexiosis”.

Näituse avamine toimub kolmapäeval, 11. mail kell 16:00 Tartu Kunstimuuseumi viltuses majas Raekoja plats 18.

Liina Siib: „Dexiosis – vana-kreeka hauasammastel korduv hüvastijätumotiiv – on käepigistus kadunukese ja elusolijate vahel. Müüdid toidavad ja paikavad lagunema kippuvaid ideaale, emblemaatiline puudutus kahe käe vahel on tugevam kui kivi, millest see on vormitud.”

Seekordses fotoväljapanekus Tartu Kunstimuuseumis näitab Liina Siib endale ainuomase esteetilisusega, kuidas teatud igipõlised teemad on läbi inimese mõttemaailma muutumise külge kasvatanud erinevaid topelttähendusi ja ajaloolise kultuuritaaga tõttu paljuski minetanud oma esialgse mõtte. Paljuski on tähendussümboolika aga nii intensiivne, et seda ei hälva ajavoo möödatuhisemine, nad jäävad püsima igavesti. Neid mõtteid aitavad kunstnikul edasi anda taas(l)avastatud motiivid – dexiosis, ehk algselt atika hauasteelidel perekonna ühtsust sümboliseerinud käepigistus, ja viigileht, mille tähenduste- ning funktsioonideväli laiub pattulangemisest ja aidoia varjamisest kreeka skulptuuridel kuni tänapäeva ühiskonnas mõttetu ning kasutu tsensuuri konnotatsioonideni. Kreekas filmitud videod loovad kohasilla antiikse ja tänapäevase vahele, lubades märgata tänapäeva kultuuriteksti ajaloolist algupära.

Botaanikaaias eksponeeritud tööd lisavad sellele ideestikule ehtsa, vahetu looduse, kuigi kultuuraia kujul. Liina Siib kasutab siin päris loodusmotiive, ehtsaid taimi, nagu inimene nad kunagi kultuuri ikke on rakendanud. Taimelehed varjavad kunstiteoseid, muutudes sellega kunstiteose osaks. Kunsti ja looduse sümbioosis tekivad taas lisatähendused.

Lisaks on Tartu Ülikooli Botaanikaaias näitus viigipuudest, mis näitab sümboliks muutunud taime tegelikku looduslikku mitmekesisust ja eripalgelisust.

Näitus jääb mõlemas toimumiskohas avatuks 05. juunini.

Liina Siib on vaieldamatult üks eesti tippu kuuluvaid naiskunstnikke. Algselt graafikaeriala lõpetanud kunstnik pöördus mõne aja pärast fotokunsti poole, luues harukordselt esteetilisi ja kaunikeelelisi fotosid, milles jutustab ühiskonna mitmepalgelisusest (kurikuulus ja vastakaid arvamusi tekitanud sari (...nimi muudetud), 2000), sotsiaalsetest (näitus „Külalislahkus” Tartu Kunstimuuseumis 1997. aastal) aga ka individuaalpsühholoogilistest teemadest (näitus „Asendusihad” Rotermanni Soolalaos 2003. aastal).

Andres Kaera